Tänapäeva rahvatantsu juured on Antiik-Kreeka templites esitatud rituaalsetes tantsudes. Ka Homeros viitab oma loomingus tantsudele. Antiikajal moodustati ring selleks, et kaitsta end kurja eest. Paljusid kreeka rahvatantse (nt syrtos) tantsitakse ringis aga tänaseni.

Sirtaki ehk Zorbase tants (2/4) on kreeka tantsudest tuntuim. Stiliseeritult on sirtaki mõeldud tantsimiseks 2-3 inimesele
Hassapiko (2/4) - Konstantinoopolist pärit tuntud meestetantsu tantsivad tänapäeval väga edukalt ka naised.
Dirlanda on saanud oma nime meremeeste laulu järgi. Käed asetatakse tantsu ajal õlgadele ning mõlemale poole jalaviibutusega sammule järgneb ristsamm.
Zeibekiko (9/8) - kreeka bluusist juurdunud keeruka rütmi ja sammudega tantsu tantsivad tavaliselt mehed, demonstreerides oma oskusi ning väljendades hetke meeleolu läbi fantaasiaküllaste improvisatsioonide.
Tsamiko (3/4) - aeglane Epirose tants, mis on mägilaste kinnise natuuri suurepäraseks peegelduseks.
Kotsari - elav ja sõjakas tants Pontoselt, mis kajastab suurepäraselt kreeklaste kauaaegseid konflikte türklastega.
Ballos ja syrtos (2/4) - saartelt pärit rõõmsad ja hoogsad tantsud, mida on kujutatud ka vanadel kreeka vaasidel.
Kalamatianos (7/8) - uhkete peloponneslaste graatsiline ringtants, mis on tänaseks saanud kreeka pidude vaata et kohustuslikuks osaks.
Tsifteteli (2/4) - sensuaalne naistetants, mis on välja kasvanud Lähis-Ida kõhutantsust.