"Aastal 1997 astusid Olavi juurde sisse mõned vanad sõbrad, kaasas mandoolad, kitarrid ja mõned Metaxad. Ja ei läinudki kaua (see oli vist teise Metaxa ajal), kui keelpillidelt hakkas kostuma imeilus bouzouki-muusika. Pärast musitseerimist tundsid sõbrad, nagu oleks nende ees avatud värav, mille taga terendas taevalikest ning samas nii inimlikest kõladest pakatav Kreeka muusika mitmekülgne maailm.

Järgmiseks korraks laenati tuttavatelt paar iiri bouzoukit, mis õpingutele ainult hoogu lisasid. Peagi õnnestus Olavil ja Tomil ka päris Kreeka bouzoukid hankida. Lugusid kirjutasime maha kõikvõimalikelt plaatidelt ja kassettidelt ning Tartu Ülikooli raamatukogu rahvamuusika osakonnast.Väga suure tõuke ansambli tegevusele on andnud kreeka keele õpetaja Edit-Helen Ulm, kelle abiga oleme saanud juurde hulgaliselt laulumaterjali ning algteadmisi kreeka keelest.

Nii see algas ning 1998. aasta suveks olime valmis esitama Kreeka laule ja instrumentaalpalu kahe 40-minutilise mänguploki jagu. Esimesed ülesastumised toimusid Kloostri Aidas, Kõveras Kõrtsis, Šoti Klubis ja Vanalinna Päevadel kalalaadal. Selleks ajaks olime ansamblile ka nime pannud - "Zorbas". See on Nikos Kazantzakise romaani "Alexis Zorbas" peategelase nimi, kelle tõekspidamised ja elufilosoofia on meile ääretult sümpaatsed. Paraku ei saa me oma igapäevaelus nende väärtushinnangute järele alati toimida, kuid me saame neid mõtteid oma muusikas väljendada.

Praeguseks on "Zorbas" kohati kaheksaliikmeline ansambel, kes kreeka "turismimuusika" kõrval mängib ka rembetikot ja dimotikot. Koostöös Laur Lomperiga on valminud ka meie esimene CD-plaat, kus esitame "Zorbase"-poolse valiku Kreeka rahvamuusika ja tantsurütmide rikkalikust varamust.

Miks me seda teeme?

"Milleks! Milleks! Kas siis inimene ei või lõppude-lõpuks midagi teha ka ilma miksideta. Lihtsalt lõbu pärast."

Zorbas