" ... Keegi ei loe kreeka kirjandust. Kui kirjanikul on tuhatkond lugejat, on ta õnnega koos. Haritud kreeklased ei loe oma autoreid. Nad eelistavad lugeda saksa, inglise ja prantsuse keeles. Kirjanikul pole Kreekas mingeid šansse."
"Kuid teie teosed võidakse ju tõlkida teistesse keeltesse," tegin ettepaneku.
"Pole olemas keelt, mis suudaks edasi anda kaasaegse kreeka keele ilu ja hõngu," vastas ta. "Prantsuse keel on liiga puine, paindumatu, loogikast juhitud, liiga täpipealne; inglise keel lame, liiga proosaline, liiga asjalik... sa ei tea iial, kuidas inglise verbe moodustada... Keelel puudub tänapäeval sisu. Kõik te olete kohitsetud, teist on saanud ärimehed, insenerid, tehnikud. Teie keel kõlab nagu puumündi kukkumine rentslisse. Meie keel on olemas... me alles vormime seda. See on poeetide, mitte poepidajate keel."

- Henry Milleri reisimälestustest Kreekas Maroussi koloss (1941).

Võõrale maale reisides tulevad kohalikus keeles lausutud sõnad ainult kasuks. Teisiti pole see ka Kreekas, kus külalise poolt öeldud kreekakeelsed sõnad võivad lausa imet teha. Peale selle sobib see imeilus keel eestlase suhu eriti hästi. Kuulake isekalimera - tere hommikust/päevast
kalispera - tere õhtust
efharisto - tänan
parakalo - palun
jassu - hei
kala - OK
sagapo - ma armastan Sind

Täname www.sekretar.ee